Kas oled näinud meie liikluses pisikesi neljarattalisi mopeedautosid?

Arvestades mopeedautode, teisiti nimega “mikroautode”, kasvavat menukust, siis on tõenäoliselt vähemalt kord või paar mõni selline masin sinu vaatevälja jäänud. Kuigi rollerautosid näeb kodumaises liikluses aina sagedamini, siis tegu pole maailma mõistes sugugi uue nähtusega.

Järgnevalt uurimegi lähemalt, mida tagasihoidlikuma mootoriga neljarattalised endast täpsemalt kujutavad ning mis põhjustel Eestis mopeedautodega üldse sõidetakse.

Alustuseks: mis on üldse mopeedauto?

Mopeedauto olemuse juriidiliseks mõistmiseks tuleb sirvida liiklusseadust. Eraldiseisvalt pole antud seaduses mopeedautot ja sellega kaasnevaid nõudeid piiritletud.

Samuti ütleb liiklusseadus, et autoks ei loeta mopeedi. Küll aga iseloomustavad mopeedi järgnevad nõuded:

• Tühimass ei ületa 425 kilogrammi.
• Valmistajakiirus ei ole suurem kui 45 kilomeetrit tunnis.
• Neljarattalise mopeedi sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa kuut kilovatti.
• Neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit.

Seega, kui kõik eelnevad nõuded on mootorsõiduki puhul täidetud, siis saamegi rääkida seaduse kontekstis mopeedist ning igapäevases kõnepruugis mopeedautost või rollerautost.

Kes tohivad mopeedautoga sõita?

Kui mopeedautod tekitavad inimestes erinevaid reaktsioone ja arvamusi, mis ulatuvad tõesti seinast-seina, siis kõige enam poleemikat sütitab mopeedauto juhtimisõigus.

Nimelt tohivad mopeedautodega linna vahel ringi tuhiseda (kuigi mitte just eriti kiiresti):

• Kõik enne 1993. aastat sündinud isikud (seaduse muudatustest tulenevalt).
• Sellest nooremate isikute puhul vähemalt 16-aastasena igasuguse juhtimisõigusega.
• 14- ja 15-aastased, kes omavad AM-kategooria juhiluba.

Millised muudatused ees ootavad?

2020. aasta alguse seisuga on meediast läbi käinud korduvaid teateid, et kirjeldatud reegleid plaanitakse muuta. Seaduse muutmise tulemusena peaksid neljarattalist mopeedi saama juhtida vähemalt 16-aastased noored.

Peale selle plaanitakse nõuda rollerautodele aeglase sõiduki tunnusmärgi lisamist. Eelkõige selleks, et muuta suurematel teedel kulgevat liiklust sujuvamaks.

Muide, mopeediga sõites peab ju kiivrit kandma?

Tõsi, nii mootorratta kui mopeediga sõitmisel on vaja kanda kinnirihmatud mootorkiivrit. Siiski on liiklusseaduses täiendav lõige, mille kohaselt ei kehti taoline nõue kolme- ja neljarattalisele mootorrattale või mopeedile, millele on valmistaja paigaldanud istmed ja turvavööd.

Mis põhjustel Eestis mopeedautodega sõidetakse?

Järgnevalt vaatame põhilisi mopeedautode kasutamise olukordi Eestis. Loomulikult ei kattu need kõikide rollerautode omanike motivatsiooniga, ent annab siiski teatava pildi.

• Elad kehva ühistranspordiga piirkonnas ja sul puudub B-kategooria juhtimisõigus.
• Soovid auto juhtimisega sarnast kogemust, ent oled alla 16-aastane.
• Oled eakam inimene, kelle tervislik seisund ei luba B-kategooria mootorsõidukiga enam liigelda.
• Tuled välismaalt Eestisse, omades mistahes juhtimisõigust ning soovid soodsat liikumisvahendit.
• Kaotasid B-kategooria juhtimisõiguse, ent soovid jätkuvalt liikluses neljarattalisega osaleda.

Nagu näha, siis antud nimekirjas on küsitavaid stsenaariume. Küll aga jõuab seadusandlus kasvavatele trendidele järele, et liiklust kõikidele osapooltele turvalisemaks muuta.

Pikk jutt lühidalt: miks kasvab Eestis mikroautode populaarsus?

Seaduse silmis on rahva seas tuntud “mopeedautod” lihtsalt neljarattalised mopeedid. Võrreldes autodega kehtivad nende juhtimisele lõdvemad piirangud. Neist madalamatest nõuetest haaravad kinni mitmesuguste liiklemisvajadustega inimesed, et…

1. Raha kokku hoida.
2. Liigelda kehva ühistranspordiga piirkondades.
3. Vältida oma juhtimisõigusele kohaldatavaid piiranguid.